/nginx/o/2009/12/04/276670t1hc19a.jpg)
Advendiajal on kombeks kodu kaunistada taimeseadete ja jõululilledega – talviste õitsejate jõulukaktuste, jõulutähtede, hüatsintide, amarülliste, kristusekroonide, iileksite, ardiisiate jmt-ga.
Jõululilled loovad piduliku meeleolu
:format(webp)/nginx/o/2013/07/05/1875424t1hd3eb.jpg)
6. detsember 2009, 11:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba sada aastat on eestlaste elamisi nii maal kui ka linnas just talvise pööripäeva aegu ilmestanud jõulukaktusena tuntud lülikaktuste roosakaspunased õied. Nüüd on välismaalt siia jõudnud ka valgeõielised jõulukaktused.
Tänapäeval on aga rahva lemmikuks kujunenud jõulutähed ehk kaunid piimalilled ehk poinsettiad. Need eri toonides, valgest kuni sügavpunaste kõrglehtedega Mehhikost pärit taimed tõusid Ameerikas jõululille staatusse juba 19. sajandil. Euroopasse jõudsid need püha öö lilled mõnevõrra hiljem ja Eestisse alles mõnikümmend aastat tagasi, räägib Tartu Ülikooli botaanikaaia aednik Diana Pärn.
Heades oludes õilmitsevad kaunid piimalilled kuu aega ja siis nad närbuvad, tihti jäädavalt. Sageli piirdubki kasvuhoonetes ajatatud lillede eluiga ühe õitsemisega.
Soomlaste vanimateks jõululilledeks on hüatsindid, mis sümboliseerivad uut algavat elu. Äraõitsenud lille peab tagasi lõikama ja aeg-ajalt kastma, siis läheb taim, kui sibul kevadel peenrasse istutada, kasvama.
Paljude maade traditsioonilisi jõulutaimi – verevpunaste marjadega iilekseid ja ardiisiaid – pakuvad nüüd ka meie lillepoed.
Teada on, et ka üks väike õis muudab ruumi pidulikumaks, ja pühade ootuses tasub jõululilli tuppa tuua.